Tehnoloogiakommentaari esitab Kristjan Port. Eelmisel suvel avastas umbes pooltuhat kõrge ühiskonnaohtlikkusega vägivaldset kurjategijat end üllatuseks USA-s, California osariigi vangla väravate tagant, taskus paber täieliku vabastamise kohta. Nad olid absoluutselt vabad, ilma tingimusteta või vajaduseta raporteerida järelvaatajale. Batmaniliku stsenaariumi täiuslikkuse tagas veel umbes tuhande pisikurjategija tõstmine vanglakorterist tänavale. Põhjuseks polnud siiski pingviiniisanda või Jokkeri kaval plaan, sest appi tuli arvuti, mis töötab laitmatult kuni just taolise prohmakani. Umbes samal ajal kadus USA-s 16 000 vangi 12 tunniks ei tea kuhu. Tegemist oli peamiselt narko- ja seksuaalkuritegude eest karistatud vabakäiguvangidega, kelle asukohta jälgis jala külge ühendatud seadeldis. Statistika järgi on USA-s vangis või tingimisi vabastatuna natukene enam kui 3% täiskasvanud elanikkonnast ehk umbes iga kolmekümnes täiskasvanu. Meeletu kinnipeetavate arv on riigile liiga suur, mistõttu on sellises olukorras kombeks appi võtta arvuti. Ja nagu me juba õppisime, töötavad need laitmatult kuni uue prohmakani. Iga taolise loo juurde käib "aga". Seekord siis peaks ütlema, aga suurte andmekeskuste staatust analüüsiv Uptime Instituut hindab olulistes andmekeskuses asetleidnud 4500 intsidendi analüüsi põhjal, et inimene põhjustab kõikidest jamadest 70%. Tõenäoliselt on enamuse puhul tegemist inimlike vigadega. Ja osaliselt kindlasti kuritegeliku nutikusega, millega püütaks andmebaasidest infot näpata.
↧