Tehnoloogiakommentaari esitab Kristjan Port. Aeg on värskendada positsioone tasulise ja tasuta tarbimise teemal. Vaadakem esmalt tasulise teenusega klientide eemale hirmutamise juhtumit. Tegelikkuses sisaldab lugu huvitavaid detaile, mis esmaemotsioonide tõttu jäid pea kõigil tähele panemata. Vahest on kellelgi veel meeles kriitika kui USA üks suurimaid päevalehti New York Times võttis täpselt kaks aastat tagasi kasutusele tasulise lugemise režiimi, mis lubas kuu jooksul tasuta lugeda 20 artiklit. Kes soovisid enamat, neile avanes ekraanile teade, et nad peaksid suurema teenuse eest tasuma või sõlmima lehe tellimuse. Esialgu langes lehe lugejaskond dramaatiliselt tempos, 5-15% päevas. Mõne aja pärast hakkas kadumistempo pidurduma, sest avalikuks saladuseks kujunes paar lihtsat trikki kuidas maksumüürist läbi lipsata. Mõned hakkasid koguni valjumalt ilkuma, et see Nwe York Times-i maru kallilt arendatud kassa meenutab tsirkuse ette asetatud piletiputkat, mille ümbert puudub aed ning vaid lollid või ausad lähevad etendust vaatama kassa kaudu. Samuti imestati miks suur ajaleht ei tee midagi aukliku kaitsemüüri lappimiseks. Ning siis hakkas kirgastuma ülikaval või õigemini ausalt nutikas skeem ning senised kriitilised vaatlejad hakkasid jagama lehele tunnustust. Keegi ei tea, kas see oli algupärane idee, aga isegi kui see nii polnud, väärib tunnustust selle õigel ajal äratundmine. See nõudis parajal määral julgust. Eriti veel nn vanamoodsa ettevõtte käest. Nutikus seisnes selles, et kellelegi ei keelatud üle aia ronides lehte lugeda, andes nii võimaluse neile, kes ei taha maksta. Aga ühtlasi hoiti üleval heatahtlikku kassiiri kellele võib ausat käitumist ja lehetegijaid tunnustada sooviv klient ulatada väikese tasu.
↧